ERINÕUDED, MIDA ARVESTADA UURINGULE TULLES
Röntgenuuringuid teostatakse ainult arsti saatekirja alusel.
Röntgenülesvõtteid ja kontrastainega röntgenprotseduure ei tehta reeglina rasedatele ja need on lubatud vaid elulistel näidustustel.
Soonesisese röntgenkontrastainega uuringutel (urograafia, kompuutertomograafia) on vastunäidustuseks ülitundlikkus joodile, sest röntgeniprotseduurideks kasutatav kontrastaine sisaldab joodi.
ETTEVALMISTUS UURINGUTEKS
Röntgenülesvõtted
Röntgenülesvõteteks (kopsud, luud jne) spetsiaalset ettevalmistust vaja ei ole. Enne ülesvõtte teostamist, olenevalt piirkonnast, tuleb meditsiinitöötaja juhendamisel ära võtta riided, ehted jms.
Seedetrakti röntgenkontrastuuringud
Vähemalt kuus tundi enne uuringut ei tohi süüa, juua ega suitsetada.
Uuringu käigus antakse juua baariumsulfaadi suspensiooni ja samuti gaasi tekitavat pulbrit (oluline on, et röhatiste tekkimisel gaasi maost välja ei lase). Seejärel tehakse ülesvõtteid.
Soolepassaaž
Vajalik uuringule eelneval kolmel päeval gaasivaene dieet, samuti soolestiku puhastamine lahtistitega. Uuringule tulla söömata-joomata.
Uuringu ajal antakse 200-300 ml baariumkontrastainet. Kontrastaine liikumist jälgitakse vastavalt vajadusele ühetunniste intervallidega tehtud röntgenülesvõtete abil kuni kontrastaine jõudmisel jämesoolde.
Irrigoskoopia
Uuringueelsel päeval võtta soolesisu vedeldavaid preparaate (lahtistid). Uuringueelsel päeval juua 1,5-2 liitrit vedelikku. Kroonilise kõhukinnisuse korral alustada soole ettevalmistusega juba 2-3 päeva enne uuringut.
Uuringueelsel õhtul ja ka uuringu päeva hommikul tehakse puhastusklistiir.
Uuringueelsel päeval pärast lõunat enam tahket toitu tarbida ei tohi.
20 minutit enne uuringut antakse soolt lõdvestavaid preparaate. Röntgenoskoopia kontrolli all täidetakse jämesool 500 ml baariumsulfaadi suspensiooniga, seejärel sool tühjendatakse ning viiakse sisse õhku. Erinevates asendites tehakse sihtülesvõtted kõigist jämesoole osadest. Uuring kestab keskmiselt 15-25 minutit.
Intravenoosne urograafia
Vastunäidustused: rasedus, neerufunktsiooni langus, ülitundlikkus kontrastainele
Uuringut tehakse täiskasvanutele ja lastele alates 12. eluaastast.
Paaril uuringueelsel päeval tuleb olla dieedil. Süüa võib lahjasid suppe ja putrusid. Juua rohkelt, umbes 2 liitrit päevas (eelistatud vesi, ravimteed). Uuringueelsel õhtul on vajalik võtta kõhulahtistit (nt 4 tabletti bisakodüüli, tablette mitte närida!) või kasutada pärast lõunasööki muid soole tühjendamiseks ettenähtud vahendeid (nt Fortrans või X-Prep vastavalt kasutusjuhendile). Vajadusel tehakse klistiiri.
Protseduuripäeva hommikul mitte nälgida! 2-3 tundi enne uuringut võib juua vett, teed, süüa midagi kergemat, näiteks putru, kuivikuid. Dieedi ajal mitte tarvitada gaase tekitavaid toiduaineid ning rasvaseid ja raskesti seeditavaid toiduaineid, samuti gaasilisi jooke ning alkoholi. Kõhukinnisuse puhul on vajalik 2-3 päeva jooksul süüa vedelat jäägivaba toitu.
Uuringu ajal süstitakse veeni kontrastainet, mille järel võib tekkida soojatunne organismis. Röntgenülesvõtteid teostatakse lühikeste ajavahemike järel neerude ja kusepõie piirkonnast. Uuring kestab 45 minutit kuni 1 tund.
Ultraheliuuringud
Liigeste, kilpnäärme, rinnanäärme ja munandite uuringud spetsiaalset ettevalmistust ei vaja.
Kõhukoopa ultraheliuuringule tulles peab olema söömata vähemalt 6 tundi. Uuringueelselt on soovitatav rohke vedeliku tarbimine, ka eelnevatel päevadel. Kõhukinnisuse või rohkete soolegaaside korral tuleks võtta uuringueelsel õhtul ja ka uuringueelse päeva hommikul soolegaase vähendavaid preparaate (söetabletid, Espumisan). Kusepõe visualiseerimise vajadusel tuleb uuringule tulla täis põiega – juua võib mahla, vett, teed (ilma meeta ja suhkruta).
Naiste väikese vaagna ultraheliuuringule (kõhu pealt) tulla täis põiega, selleks juua tund enne uuringut kuni 1,5 liitrit vedelikku. Vaginaalsele uuringule eelnevalt tühjendada kusepõis.
Meeste väikese vaagna (eesnäärme) uuringule tulles tühjendada kusepõis, kui ei ole soovitud uurida ka kusepõit. Põieprobleemide korral tuleb uuringule tulla täis põiega!
Magnetresonantstomograafia
Magnetresonantstomograafia uuringud on vastunäidustatud inimestele, kellel on südamestimulaator, metalliosakesed silmas, peas või mujal, sest see võib olla eluohtlik. Südamestimulaator võib tugevas magnetväljas seisma jääda, metallist võõrkehad (ka klipsid, kui paigaldamisest on möödas vähem kui pool aastat) võivad tugeva magnetvälja mõjul liikuda ning kahjustada veresooni, närve jne. Metallproteesid, mis on paigaldatud viimase 20 aasta jooksul, ei ole vastunäidustuseks magnetuuringule. Magnetresonantstomograafiga ei soovitata uurida raseduse esimesel trimestril.
Uuringuruumis tuleb jätta ehted, metallist esemed (juuksehoidjad jms), mobiiltelefonid, rahakott koos magnetkaartidega riietumiseks ettenähtud ruumi – mobiiltelefonid ja magnetkaardid riknevad, metallesemed “lendavad” aparaati ülitugeva magnetvälja toimel, samuti jätavad metallesemed ülesvõtetele segavaid lisavarje ehk artefakte, mis vähendavad uuringu kvaliteeti.
Kompuutertomograafia
Vastunäidustuseks kompuutertomograafia uuringutel (ka kontrastainega uuringul) on rasedus, sest kasvav ja arenev organism on tundlik röntgenkiirguse suhtes, mistőttu röntgenkiirgus vőib kahjustada loodet. Rasedale on kompuutertomograafia näidustatud ainult vältimatul juhul, kui uuringust saadav kasu ületab kiirgusest tekitatud võimaliku kahju.
Vastunäidustuseks on ka talumatus joodi suhtes. Kompuutertomograafias kasutatav kontrastaine sisaldab joodi, mistõttu ülitundlikkuse esinemisel tekib väga tugev ja inimesele eluohtlik organismi reaktsioon – oht tüsistustele. Seetõttu on vastunäidustuseks ka hüpertüreoidism, ravi radioaktiivse joodiga ja neerupuudulikkus (v.a dialüüsihaiged)